§ 9. Füüsilise ettevalmistuse nõuded

(1) Päästeteenistujad, kelle ametikohustuste hulka kuulub pääste- või demineerimistööde tegemine, on kohustatud läbima füüsilised katsed, mida hinnatakse alljärgnevas tabelis toodud nõuete kohaselt:

Allikas: Riigiteateataja

Eino, see on ka tore test muidugi, aga mul pole 45kg kangi kuskilt võtta. 45 kilo on ikka suht palju ka. Kõvasti üle poole kehakaalust. 25 kg tsemendikott on paras tassimiseks. Tahaks seda testi kus 3,2 km jooksu, 2 min kätekõverdused ja 2 min kõhulihased. Ega põmst pole ju seda punktiarvestamise tabelit vaja ka, niisama saab asjad kokku lugeda. Aga noh, ikka tahaks.

LISA: Leidsin punktitabeli. Selle sisust hiljem.

Teeme Ära 2010

Mõtlesime poistega nädalavahetusel metsa minna. Kõrvemaale näiteks. Aga mine siis sellisetega. Ühel selg haige, teisel palju tööd, kolmas kardab külma ja vihma, neljas pelgab sääski. Mis minu pahe, jäägu segaseks. Votsiis. Aga igatahes on paras hetk alustada suvise spordihooajaga. Seega. Periood 29. mai kuni 29. august on nüüdsest kuulutatud treeningsuveks. Pidulikult. Olete oodatud lahkelt kaasa lööma. Te ju niikuinii juba olete omadega rajal. Avapauguks minge näiteks Emumäe jooksule.

Eksole, aga eesmärgid tuleb ka püstitada. Ja parem kui need on mõõdetavad. Siis mõtsingi, et teeks väikese Cooperi testi alguses ja lõpus. Aga nett väidab, et see seisneb ainult 12min jooksmises. Ei, see pole ju see! Krt, mu "Üksikvõitleja õpik" on kadunud. Seal on tabel sees mis näitab kätekõverdused ja kõhulihaste harjutused ka ära. Põhipoint selles, et vanuse kasvades peab vähem tegema. Niiet, mu noored sõbrad, olen väikeses eelises. Kuigi, edukus pole teistest parem olla, vaid ikka ennast võita. Ja vaadata kas laisalt liigutades saab 3 kuuga paremad tulemused kätte.

Trenni võiks seega teha minimaalselt. Ei taha mingiks rahvuskangelaseks saada. No 2 korda nädalas velo mmmm.. 20 km korraga ja korra nädalas miskit koledamat. Jooksu näiteks või ujumist. Oi, ma vihkan jooksmist tegelt. Mingised jõu ja ilu numbreid peaks ka sooritama. Ei, kurat, ma juba tunnen, et nädala pärast enam ei viitsi. Velo vast ikka jääb. Tänagi sai 20 km tehtud. Naer saalis? Nojah. A suht selline ruraalne rada on mul enamasti. Et väga kihutada ei saa ja ringi tahaks ka natuke kaeda.

Aga, et midagi tehtud saaks, siis muutub see plogi igavamaks ja higisemaks. Ilupildinäitamise kolin Planetisse üle. Kurat, 3 aastat siin juba plogistatud ju ka. Algne eesmärk ammu luhtas. Aeg asuda muutuste pärituulde.

Vennaskond - Lend

Noh, eks kõik kes on olnud viimase 25 aasta jooksul noored, omavad miskit meenutamisväärset Vennaskonnast. Juutubis on päris palju selle veteranbändi laule üleval. Videod on enamasti niisama mingistel reisidel üles võetud kaadrid, aga tore ju kui sellised säilmed säilinud on. Mõni on nagu muusikavideo lausa. Mõned napakad klipid isegi aastast 1982.

Rattaattatatataa

rattarikkaks.ee on nüüdsest püsti ja hoojooks käib. Ma olen sel hoojal kolm korda ratta alla saanud. Kiirus on mõnus, istumine tahab veel harjumist.

Tänase päeva kingin aga Eesti Rahva Muuseumile, sest see on olnud ikka parajalt eriline. Täiesti alguses ehk südaööl olin Laagris Youtube vaatamas ja varahommikul startisin Ülemiste suunas. Hetkel olen siinses innovatsioonilinnakus tarkuseteri nokkimas. Lõunaks sõin pargipingil võileibu. Ema küpsetatud leivast. Rohelist teed jõin peale. Kõnniteed on siin puust.

Jalutu jalgratturi jalutus

Käimas selline ettevõtmine mille käigus tahetakse Eesti rattarikkaks tõsta. Et väikesei ja suuremaid velosid tänaval rohkem oleks, tuleb seisma jäänud ratastele elu sisse puhuda. Siis saavad igast Vellod nendega sõitma hakata. Novot. Kui sul on mõni ratas või detail kuskile vedelame jäänud, siis vii see Velokuuri või Pärmivabriku töökotta. Töökad käed seava need sõidukorda ja müüvad millalgi mais rattatuile maha. Kõigil kube hellaks!

Ja kui juba ratta seljas olla, siis võiks ju kuskile sõita ka sellega ja pärast teistele ka näidata kus hea vändata on. bikely.com pakub selleks vahendi. Kõikse mõnusam on seal Tallinn-Peking marsruut. Selle 9599,1 kilomeetri läbimiseks läheks mul senise rattakasutuse juures ligi 10 aastat. Aga kuhu siis ikka kiiret? Ja ajatäiteks asutasingi tisainiplogi. Sinna korjan kõiksugu häid ideid kuidas prügist ilu teha.

Põhimõtteliselt on ju väga ettenägelik sadulakotis tagavarakummi kaasas kanda. Teisalt pole kuigi eeskujulik, et see kumm on kuskil Peipsi veerel purjus peaga niiviisi lapitud, paik kohe maha tuleb. Ja siis veel see, et kaalu vähendamise programmi käigus on kummiliim varustuse nimekirjast kustutatud. No see kaalub ju tervelt 10 grammi! Seega. 10 km sõitu, 10 min õlinäputsemist ja 4 km jalutamist-talutamist.

Peaks vingema mustriga kummi ostma, see praegune on juba üsna slikiks sõidetud ja klaasi on meil siin rabaserval tonnideviisi maas. Kahjuks 700 suurusele eriti suurt valikut ei pakuta.

Aasta koos

Selle ajaga oleme maha vändanud 1185 kilomeetrit. Pole liiga palju, aga ikkagi rohkem kui mittemidagi. Tubli on. Suuremaid jamasid pole olnud, kaks korda on kumm äksioni käigus purunenud. Pärast esimest korda on alati tagavara kaasas. Ja nüüd oleme kutsutud Saaremaale, Lätti ja Nordkappi. Oska siis valida.

ikstriim

Kuna iga päev samu radu vändata läheb igavaks ja kulgemistel võiks ju mingi eesmärk olla, siis otsustasin Kakumäele sõita, aga mitte läbi linna (u 15km), vaid otse. Teel tegin olulise avastuse - ilma telgi, peno, magamiskoti ja hunniku märgade riieteta on veeremine hoopis lõbusam. Noh, see otse sai tänu mu piiritule orienteerumisoskusele 25 kilomeetrit pikaks ja kõige lõpuks sattusin ümber mingise haige tarastatud küla kõrkjarallile. Milleks on vaja selliseid väärakaid külasid rajada? Lugu lõppes sellega, et võtsin ratta selga ja jalutasin läbi mere Kakumäele. Vesi oli soe. Rannas nimetasid kaks 17-aastast plikat mind onuks. Jee.

Homne trenn tuleb teisest ooperist, saatjateks Dahling ja Ska Faktor.