jooksvad kilomeetrid

Vahepeal sõitsin rattaga ka natuke. Et neil päevail mil sadulasse sain, tuli kilomeetreid 20, 14, 20, 14, 24, 24, ja 23 tükki. Eh, ei saa ennast lolliks ka vändata ju.

Tasapisi

Eile 23km ratast, täna 10. Tsemendikottide ja veeämbritega trepijooksu ei saa siiski spordiks lugeda.

Olukorrast riigis

Pühapäeva varavarahommik mängisime pargis frisbit. Külmavärinatest sai üle, isegi naha märjaks.

Eile sai kuskil 2 km joosta, siis hakkas põlv natsa valutama ja otsustasin hullema vältimiseks jalutamise kasuks.

Täna tegin õhust vänta 15 km. Kui päikest enam näha pole, siis on küll mõnus metsalõhn rabas, aga sääski nii palju, et suud-silmad-kõrvad täis.

Millalgi eelmisel nädalal sai vennaga ka rabas tiirutamas käidud. Tegime 16 km ratast. Alustasime ülirahulikult ja kerisime tempot pidevalt üles. Sedapidi jõuab ikka rohkem kui teist.

Muust ooperist.

Safari 5 on väljas. Ja ongi kiirem ja mõnusam. Mõned FF asjad on üle võetud ja nüüd ei oskagi midagi enam ette heita. Parim brauser nagu. ID-kaardi asju ei taha proovima hakata. See ajab niikunii sita keema.

Ja fotode näitamise kolisin siis ganges.planet.ee peale üle. Abiks ikka. Eks võimalik, et osad pildid tulevad uuesti näitamisele, sest kõiki postitusi ma üle ei kolinud. Ja osadel piltidel on ka see omadus, et lähevad ajaga paremaks.

Üks kahtlase väärtusega sild.

Kokku sai seikluslik ring - 32,5 km. Asflti, maanteed, kruusa, kehva teed ja suisa heinamaad. Õhtu eel peab sõites suu kõvasti kinni hoidma.

Ratast

Sel hooajal 168,3 km, sellest täna 23km.

Rattaattatatataa

rattarikkaks.ee on nüüdsest püsti ja hoojooks käib. Ma olen sel hoojal kolm korda ratta alla saanud. Kiirus on mõnus, istumine tahab veel harjumist.

Tänase päeva kingin aga Eesti Rahva Muuseumile, sest see on olnud ikka parajalt eriline. Täiesti alguses ehk südaööl olin Laagris Youtube vaatamas ja varahommikul startisin Ülemiste suunas. Hetkel olen siinses innovatsioonilinnakus tarkuseteri nokkimas. Lõunaks sõin pargipingil võileibu. Ema küpsetatud leivast. Rohelist teed jõin peale. Kõnniteed on siin puust.

Jalutu jalgratturi jalutus

Käimas selline ettevõtmine mille käigus tahetakse Eesti rattarikkaks tõsta. Et väikesei ja suuremaid velosid tänaval rohkem oleks, tuleb seisma jäänud ratastele elu sisse puhuda. Siis saavad igast Vellod nendega sõitma hakata. Novot. Kui sul on mõni ratas või detail kuskile vedelame jäänud, siis vii see Velokuuri või Pärmivabriku töökotta. Töökad käed seava need sõidukorda ja müüvad millalgi mais rattatuile maha. Kõigil kube hellaks!

Ja kui juba ratta seljas olla, siis võiks ju kuskile sõita ka sellega ja pärast teistele ka näidata kus hea vändata on. bikely.com pakub selleks vahendi. Kõikse mõnusam on seal Tallinn-Peking marsruut. Selle 9599,1 kilomeetri läbimiseks läheks mul senise rattakasutuse juures ligi 10 aastat. Aga kuhu siis ikka kiiret? Ja ajatäiteks asutasingi tisainiplogi. Sinna korjan kõiksugu häid ideid kuidas prügist ilu teha.

Põhimõtteliselt on ju väga ettenägelik sadulakotis tagavarakummi kaasas kanda. Teisalt pole kuigi eeskujulik, et see kumm on kuskil Peipsi veerel purjus peaga niiviisi lapitud, paik kohe maha tuleb. Ja siis veel see, et kaalu vähendamise programmi käigus on kummiliim varustuse nimekirjast kustutatud. No see kaalub ju tervelt 10 grammi! Seega. 10 km sõitu, 10 min õlinäputsemist ja 4 km jalutamist-talutamist.

Peaks vingema mustriga kummi ostma, see praegune on juba üsna slikiks sõidetud ja klaasi on meil siin rabaserval tonnideviisi maas. Kahjuks 700 suurusele eriti suurt valikut ei pakuta.

Aasta koos

Selle ajaga oleme maha vändanud 1185 kilomeetrit. Pole liiga palju, aga ikkagi rohkem kui mittemidagi. Tubli on. Suuremaid jamasid pole olnud, kaks korda on kumm äksioni käigus purunenud. Pärast esimest korda on alati tagavara kaasas. Ja nüüd oleme kutsutud Saaremaale, Lätti ja Nordkappi. Oska siis valida.

ikstriim

Kuna iga päev samu radu vändata läheb igavaks ja kulgemistel võiks ju mingi eesmärk olla, siis otsustasin Kakumäele sõita, aga mitte läbi linna (u 15km), vaid otse. Teel tegin olulise avastuse - ilma telgi, peno, magamiskoti ja hunniku märgade riieteta on veeremine hoopis lõbusam. Noh, see otse sai tänu mu piiritule orienteerumisoskusele 25 kilomeetrit pikaks ja kõige lõpuks sattusin ümber mingise haige tarastatud küla kõrkjarallile. Milleks on vaja selliseid väärakaid külasid rajada? Lugu lõppes sellega, et võtsin ratta selga ja jalutasin läbi mere Kakumäele. Vesi oli soe. Rannas nimetasid kaks 17-aastast plikat mind onuks. Jee.

Homne trenn tuleb teisest ooperist, saatjateks Dahling ja Ska Faktor.