ikstriim

Kuna iga päev samu radu vändata läheb igavaks ja kulgemistel võiks ju mingi eesmärk olla, siis otsustasin Kakumäele sõita, aga mitte läbi linna (u 15km), vaid otse. Teel tegin olulise avastuse - ilma telgi, peno, magamiskoti ja hunniku märgade riieteta on veeremine hoopis lõbusam. Noh, see otse sai tänu mu piiritule orienteerumisoskusele 25 kilomeetrit pikaks ja kõige lõpuks sattusin ümber mingise haige tarastatud küla kõrkjarallile. Milleks on vaja selliseid väärakaid külasid rajada? Lugu lõppes sellega, et võtsin ratta selga ja jalutasin läbi mere Kakumäele. Vesi oli soe. Rannas nimetasid kaks 17-aastast plikat mind onuks. Jee.

Homne trenn tuleb teisest ooperist, saatjateks Dahling ja Ska Faktor.